Lõpp väljamaal kulges rahulikult - magasin keskmiselt 13-14ni päeval, külastasin muuseumi (väga lahe ja hariv!), matkasin üksi üle "koduplatoo", käisin viimasel Friday Gatheringul ja Kroas pitsat söömas. Laupäeval kutsusin mõned tüdrukud enda kööki, et "Kaunitari ja koletist" vaadata (kutid miskipärast krimpsutasid filmivaliku peale nina jätsid minuga niisama hüvasti), kooki süüa ning viimased väiksed sõõmud Vana Tallinnat hävitada - kõigile maitses väga! Samuti jagasin kotitäie toitu laiali, kuna ei jõudnud oma lihakonserve, külmutatud turska, mett ja igasuguseid muid varutud toiduained ise õigel ajal ära süüa. Tundsin end paraja heategijana :)
Mõtteis jätsin Teravmägedega vaikselt hüvasti juba reedel kesköö paiku koju kõndides, mil mõnusas külmas oli taevas tähti niiiiiii täis ja lumi maas nii pehme. Tegime lumeingleid ning heitsin südamliku pilgu ümbritsevale. Oli ülimalt ilus ning tunne õnnelik. Ongi reis selleks korraks otsas. Aeg möödus uskumatult kiiresti, aga eks see ole ka normaalne, kui pidevalt tegutseda. Eile ehk esmaspäeval tulin väsinuna Tartusse ning ahhetasin sooja ilma, kollaste lehtede ja ägedate vihmapilvede üle. Õhtul tellisime pagasiabiliste db ja Liinaga ühikasse pitsad ning läksime vara magama. Niisiis teate nüüd, et mind on soovi korral võimalik jälle näha - reaalsuses.
 |
| Hommik Oslo lennujaamas... mm. Kes pruuni juustu tahab, tulgu teele ja/või kohvile! :) |
Tegemist oli mu jaoks unustamatu reisiga. Sain enesekindlust, keeletrenni, erialaseid teadmisi, füüsilisi väljakutseid, toredaid tutvusi üle maailma ja eelkõige kinnituse, et ükskõik kui super välismaal kõik ka on, siis mulle meeldib ikka oma Lõuna-Eesti kõige rohkem ning pikemat aega siit eemal veetes jään ilma imelistest kodustest pisiasjadest nagu just need looduse lõhnad, värvid ja vaated, mida Tallinnast eemale sõites üha rohkem tunnetama hakkasin.
No comments:
Post a Comment