UNIS 20!

Sel nädalal olid koolis 20. aastapäeva puhul suured pidustused. Juba neljapäeval käis Norra teadusminister kohapeal ning jõi muuhulgas koos tudengitega ühikas kohvi. Minu kursus kohtus samal ajal aga ühes teises barakis, kus saime imemaitsvat koorest kalasuppi (kala, krevettide ja juurviljadega) ning kartuli-kalavormi. Lisaks loomulikult palju rammusat šokolaadikooki ning Jeremiah' (!) tehtud vahukoore-mustikakooki. Mm... tõesti oli hea. Mõned pidutsesid varahommikuni välja, mina lahkusin umbes kesköö ajal.

Järgmisel päeval olid kõik tudengid ja töötajad oodatud pisut teistsugusele reedeõhtusele kogunemisele kui harilikult - sisse pääses vaid oma kooli ID-kaarti näidates ning menüüs oli palju tasuta alkoholi, karastusjooke ning rammusat (ja isegi üsna maitsvat - ma pole eriline loomalihafänn muidu...) põhjapõdrasuppi. Lisaks üleüldisele suhtlemisele toimus ka laudkondade vaheline viktoriin, mille kohta oskan öelda, et.... nii igavaid ja mõttetuid küsimusi ülikoolikeskuse ajaloo kohta annab ikka välja mõelda. Aga mis seal ikka. Kuna kõik kursusekaaslased oli eelmisest päevast väga väsinud, siis läksid nad koju. Jäid ainult mina ning veel kaks tüdrukut. Kuna õhtu ei tõotanud just kõige põnevam tulevat, otsustasin siiski ka vaikselt kodu poole lonkima hakata.

Oli väga-väga külm, sest juba pikemat aega on meil olnud vähemalt -10 kraadi, kuid reedel puhus väga lõikavalt tugev tuul! Niisiis kõndisin pisut ja tunnetasin krõbedat külma oma põskedel, kui avastasin eneselegi üllatuseks, et mu kõrval kõndiv meesterahvas räägib kellegagi telefonis eesti keeles. Novot - mis seal ikka... nii tutvusin Tõnise ja tema kahe sõbraga Soomest ja Indiast. Viimast oli õues ikka eriti naljakas näha, sest tal oli nii külm - ainult silmad paistsid jope seest.

Istusime korraks Kroas, kuid pärast keskööd siirdusime Husetisse. Juhuu - võin nüüd teha linnukese siinse "ööklubi" külastamise juurde. Jutumärke kasutasin, kuna reaalselt on tegemist üsna hariliku kõrtsiga, kus on lihtsalt väike ala kõlarite ja tantsimise jaoks. Leidsin kohapealt kohe esimese asjana ka oma kaks ülejäänud kursaõde ning veetsin öö peamiselt nendega, oli tore. Muusika ei olnud hingematvalt vali ning oli täiesti võimalik ka laua taga istuda ja juttu ajada. Õhtu lõppes kella viie ajal pärast öist kehakinnitust minu ühika teise korruse köögis... ning laupäev oli peamiselt mõeldud laisklemiseks.

Tuju heaks!

Laevaväsimus on veel kindlasti kontides. Eelkõige seepärast, et

1) Pühapäeva õhtul - ülla-ülla - külastasime kursusega Svalbari! Ette mängiti kõik 90ndate halvad, ent kuulsad hitid, ning õhtu kulmineerus vägeva tantsupeoga. Mina jalutasin üleväsimuses kesköö paiku koju, kusjuures mitte kunagi varem pole tee linnast koju tundunud nii pikk! Mõned lõpetasid voodis kell 5 hommikul.

2) Esmaspäeval juba kell 9.00 oli koolis sissejuhatav tekstike kursuse ülejäänud kahte nädalasse, enne mida oli väga-väga raske voodist tõusta. Erilisest liikide õppimisest tuleva esmaspäeva praktilisekt eksamiks midagi välja ei tulnud ning hängisin enamiku päevast oma rühmakaaslaste Wanda ja Jeremiah-ga. Käisime poes, istusime sööklas ning hiljem alustasime ka oma sedimendiproovide kaalumist ning suskasime ööseks osa neist ahju 450 kraadi juurde. Õhtul tundsin end halvasti, et midagi õppinud polnud, ning jäin paariks tunniks veel kooli, et heita pilk vähilaadsetele. Koju jõudsin kella 20.30 ajal, mõtteis plaan voodi-söök-uni. 

Siis aga - tadaa! - kohtasin köögis Annikat. Jee, leidsin siit eestlase, kellega kaks nädalat kööki jagan! Uneplaanide ajal lisasid kõik teised Facebooki oma pilte reisist jms, nii et õhtu venis mitte eriti produktiivselt taas liiga pikale.

Päeva jooksul juhtus aga veel kaks ägedat asja - esiteks sain postkaardi Ghanast härra Tuulelt (aitäh!), kes nüüdseks on vist tagasi Eestis(?). Teiseks sattusin õhtul koju jalutama Dennisega, kes ütles, et oli arvutiklassist mu mälupulga leidnud ning et see on tema toas. Olin mitu päeva olnud täiesti kindel, et kaotasin selle kusagil laevas ning päeval vaatasin juba poes olevat valikutki. Hea, et uut ära ei ostnud :)

3) Teisipäeval kella 8.30ks pidi meie rühm (ainult!) olema koolis, et jätkata oma kaalumisi. Ülestõusmine oli küll paras kunst, nagu ikka, ent üldiselt päev väga lõbus. Naersin palju ja rääkisin palju. Kuulatud said muuhulgas viimased loengud ning õpitud mõned okasnahksed ja teod eksamiks. Aju lakkas töötamast kuskil 17-18 ajal, mil otsustasin koju minna ja praktiliselt kogu õhtu voodis veeta. Tegin süüa, käisin pesus ning uinusin suhteliselt vara.

Täna ehk kolmapäeval oli aga esimene päev üle pika aja, kus ei olnud kusagile kellaaja peale minekut! Kell on 11.30 ning olen ikka voodis, varsti loodetavasti valmis lumesadu läbima, et laboris liike õppida. Elu on ilus.