1) Pühapäeva õhtul - ülla-ülla - külastasime kursusega Svalbari! Ette mängiti kõik 90ndate halvad, ent kuulsad hitid, ning õhtu kulmineerus vägeva tantsupeoga. Mina jalutasin üleväsimuses kesköö paiku koju, kusjuures mitte kunagi varem pole tee linnast koju tundunud nii pikk! Mõned lõpetasid voodis kell 5 hommikul.
2) Esmaspäeval juba kell 9.00 oli koolis sissejuhatav tekstike kursuse ülejäänud kahte nädalasse, enne mida oli väga-väga raske voodist tõusta. Erilisest liikide õppimisest tuleva esmaspäeva praktilisekt eksamiks midagi välja ei tulnud ning hängisin enamiku päevast oma rühmakaaslaste Wanda ja Jeremiah-ga. Käisime poes, istusime sööklas ning hiljem alustasime ka oma sedimendiproovide kaalumist ning suskasime ööseks osa neist ahju 450 kraadi juurde. Õhtul tundsin end halvasti, et midagi õppinud polnud, ning jäin paariks tunniks veel kooli, et heita pilk vähilaadsetele. Koju jõudsin kella 20.30 ajal, mõtteis plaan voodi-söök-uni.
Siis aga - tadaa! - kohtasin köögis Annikat. Jee, leidsin siit eestlase, kellega kaks nädalat kööki jagan! Uneplaanide ajal lisasid kõik teised Facebooki oma pilte reisist jms, nii et õhtu venis mitte eriti produktiivselt taas liiga pikale.
Päeva jooksul juhtus aga veel kaks ägedat asja - esiteks sain postkaardi Ghanast härra Tuulelt (aitäh!), kes nüüdseks on vist tagasi Eestis(?). Teiseks sattusin õhtul koju jalutama Dennisega, kes ütles, et oli arvutiklassist mu mälupulga leidnud ning et see on tema toas. Olin mitu päeva olnud täiesti kindel, et kaotasin selle kusagil laevas ning päeval vaatasin juba poes olevat valikutki. Hea, et uut ära ei ostnud :)
3) Teisipäeval kella 8.30ks pidi meie rühm (ainult!) olema koolis, et jätkata oma kaalumisi. Ülestõusmine oli küll paras kunst, nagu ikka, ent üldiselt päev väga lõbus. Naersin palju ja rääkisin palju. Kuulatud said muuhulgas viimased loengud ning õpitud mõned okasnahksed ja teod eksamiks. Aju lakkas töötamast kuskil 17-18 ajal, mil otsustasin koju minna ja praktiliselt kogu õhtu voodis veeta. Tegin süüa, käisin pesus ning uinusin suhteliselt vara.
Täna ehk kolmapäeval oli aga esimene päev üle pika aja, kus ei olnud kusagile kellaaja peale minekut! Kell on 11.30 ning olen ikka voodis, varsti loodetavasti valmis lumesadu läbima, et laboris liike õppida. Elu on ilus.
No comments:
Post a Comment