Neljapäevast pühapäevani toimus siin maailma põhjapoolseim bluusifestival :) Kohale oli veetud paras hunnik erinevaid bände - enamik neist küll Norrast, kuid mitmed ka Taanist, Rootsist ning paar tükki USA-st. Iga nurga peal oli näha, et tegemist on ikka suure ja tähtsa üritusega - kõikjal olid postrid, Facebooki ja kooli meililiste spämmiti ning riidepoodides olid selle puhul isegi allahindlused. Linnas oli eriti õhtuti liikvel palju inimesi. Sellest andis tunnistust eelkõige fakt, et kõik söögikohad olid inimestest ummistunud! Nimelt lahkusid Marie (Belgiast) ning teda külastanud sõber Mikael reedel Teravmägedelt ning soovisid päev varem siin viibivate kursakaaslastega välja sööma minna. Mõte tundus kõigile ahvatlev ning okei - aga oh õnnetust! - kõik eelistatud kohad nagu Kroa ning Svalbar olid kontserdiootuses hingelisi täis. Lõpuks jäi meil sõelale kolm varianti - Radisson Blu hotelli restoran (!), kohvik või kole väike kebabiurgas. Valisime kuldse kesktee ehk läksime inimtühja kohvikusse, kus toimus parajasti õhtune kudumisklubi. No oli natuke naljakas küll, et me seal kõvasti jutustama hakkasime ja nii, aga mis teha. Nautisin imehead lõhesaia munavõi ja iiri kohviga, nämma.
Festivaliga seoses otsustasin end seal enne algust üles anda vabatahtlikuna. Kokkulepe oli selline, et neljapäeval ja reedel saan tasuta sisse ühte lõbustusasutustest, kus kontserdid toimuvad. Nii Arlie kui Anne minu kursuselt tegid sama, nii et saime ilusti koos käia. Niisiis pärast kohvikukülastust läksime kolmekesi edasi Kroasse. Melu oli mõnus... enamjaolt vanemad siirad inimesed (50+?) ning hea muusika. Reedel käisime etteasteid vaatamas Svalbaris - palju tudengeid, aga samuti hea muusika. Kõike seda saatsid tavalised tantsivad paarid, kelle liikumist jäin kogu aeg ammulisui vaatama - niiiii palju keerutusi ja ägedaid trikke, et tahaks ka lausa swing(?)tantsu osata. Samuti jäin ammulisui kuulama väga paljusid soolosid - kitarride, bassi, trummide, klahvide... võimas!
Laupäeval toimus Husetis maraton, kus esinesid kõik kohaletulnud ansamblid kahel korrusel. Meie kord töötada oli siis - isiklikult pidin kella 21 kuni keskööni valvama, et lava kõrval asuvast uksest läheks sisse vaid käepaelaga inimesed (korraldajad, vabatahtlikud või artistid) ehk siis elu oli lill ning sain taas lihtsalt kontserte nautida. Üks videonäide bändist Southern Hospitality (USA) on siin: http://www.youtube.com/watch?v=LNsG16ITYYc.Meid varustati väga maitsvate suurte võileibade ja soovi korral kõrvatroppidega. Et meil oli juurdepääs ka lava taha, kus vedeles iga nurga peal esinejatele mõeldud veini, õlut, vett, karastusjooke, siis võisime põhimõtteliselt ka miskit nendest manustada. Tol õhtul aga kuidagi ei tahtnud, väsisin üsna varakult ära. Kella kolme paiku öösel lasti meid vabaks ning otsustasin koju minna. Harilik klubiõhtu Husetis aga jätkus...
No comments:
Post a Comment