Monday, October 21, 2013

Ice-breaker Party

Ice-breaker tähendab eestikeeli jäämurdjat ning sümboliseerib siinses postituses UNIS-e traditsioonilist (igasügisest) üritust, mille eesmärgiks on inimsuhete arendamine ehk piltlikult öeldes jää lõhkumine tudengite vahel. Tegemist on stiilipeoga ning seekord oli teemaks Beach Party ehk rannapidu, juhuu!

Kuna eksaminädalal kellelgi meie kursusest kostüümidega eriti aega vaeva näha ei olnud, siis kandis enamik meist lihtsalt kleite, lühikesi pükse ja/või muid värvilisi elemente. Kuigi otsisin netist igasugu põnevaid ideid (ja loomulikult leidsin ka mõned - vt pilti), siis läksin ka ise kergema vastupanu teed ja sidusin vaid oma ilusa kollase salli seelikuks ning olin lihtsalt suvine. Norrakatest kursakaaslased olid aga vinged ning meisterdasid endile linade ja papi abil kajaka kostüümid :)

Äge haikostüüm :)

Pidu ise oli vinge! Enne minekut jõime meie köögis Marie, Mikaeli, Annelena ja Jeremiah-ga glöggi, mis õnnestus väga hästi. Jõudsime kohale poolteist tundi pärast ametlikku usteavamist, kuid isegi siis oli veel pitsat ja igasuguseid kooke järel. Pileti (200 NOK ehk umbes 25 EUR) eest sai lisaks kolm jooki. Valik oli suvine - kollane, roheline, sinine ning ee... veel ühte värvi suvised kokteilid, mm... Ei puudunud ka vihmavarjukesed klaaside küljes ning üleüldised ägedad dekoratsioonid palmide ja värviliste õhupallide näol! Katsetasin muuhulgas ühte shotti, mis ei olnud hea. Fisk(?) oli vist nimeks - hästi mentooline tume Taani ürdiliköör. 

Peo üks ägedamaid osi oli korraldajate poolt juhitud mängud. Kõik inimesed jaotati juhuslikult gruppidesse ning igas "jaamas" seisis vastamisi kaks neist. Võisteldavad alad olid loovad, naljakad ja ägedad! Näiteks ühes pidime suvalisi asju (pastakas, kondoom, katkise ekraaniga telefon, vetsupaber jne) võimalikult kiirelt mängu korraldajale tooma ning kiirem meeskond sai punkti. Samuti toimus võistlus küpsiste söömises (ilma vedelikuta!) ning vahukommide suhutoppimises - mida rohkem, seda uhkem. Teises jaamas pidime aga kõigi peale kokku moodustama naljaka akrobaatilise kujundi (või kuidas seda kirjeldada?) mängujuhtide instruktsioonide - näiteks "silm vastu tagumikku, rind kõhu peale, varvas nina vastu" - järgi.

Veel mängisime miimikamängu ehk seletasime ainult kehakeelega kuulsaid isikuid või tegelasi, osalesime väiksel teatevõistlusel vett täis tassiga joostes ning mängisime Flip Cup'i. Viimases oli võrdne arv inimesi vastamisi. Alustuseks jõi esimene inimene väikse topsitäie õlut võimalikult kiiresti, asetas tühja topsi õigetpidi pooleldi laua servale ning lõi selle pihta altpoolt sõrme või labakäega, kuni see maandus laual tagurpidi (vt pilt allpool). Seejärel sai joomist alustada meeskonna järgmine liige... Pärast viimase inimese etteastet tuli anda kogu meeskonna ühine panus liitrise kannu tühjendamisele. Loomulikult ei pidanud kõik grupi liikmed selles osalema, sest inimeste arv oli piiratud ning mõnele lihtsalt ei meeldi õlu.

Flip Cup

Ühed õllemängu võitjaist (Autor: Ole Divino Randmael)

Pärast mänge läks lahti suureks tantsupeoks! Disko polnud ammu nii lõbus olnud - muusika oli lihtsalt täiuslik ning kõik inimesed nii toredad. Lahkusin väga väsinuna koju umbes kella kahe ajal, mitmed teised kuulu järgi ikka alles peo lõpus ehk 3-4 ajal. Järgmisel päeval ärkas enamik meist alles kuskil kella 14-15 ajal ning keegi midagi eriti teha ei tahtnud. Õhtul vaatasime mittenorrakatega kahte filmi - "Lars and the Real Girl" ning üliägedat dokumentaali Antarktika teadlastest ("Encounters at the End of the World"). Viimane pani mind sügavalt ahhetama ning ärgitas soovi kunagi külastada ka sealset maailma, mis on nii teistmoodi, võimas ja ilus kui siin. Hea filmisoovitus kõigile lugejatele, kes veel näinud ei ole!

Kaader filmist "Encounters at the End of the World" - kas pole mitte imeline...

No comments:

Post a Comment