Kui esimese eksamini oli jäänud tervelt poolteist päeva, otsustasime Johannaga südametunnistusele vastu seista ning end korraks väheke liigutada - mingigi vabandus... et trenni peab ju niikuinii tegema aeg-ajalt, isegi väga kiiretel aegadel.
Nimelt oli kursaõde Helga - kes on muuseas siin varem ka giidina töötanud - juba ammu teatanud, et läheb kolmapäeval paari norrakaga kõrvalasuvale platoole. Eelmisel õhtul oli väljas paras lumetorm, kuid hommikul kardinaid eest tõmmates oli järjekordne "ahhh...." hetk - päike sillerdas sinise taeva ja sätendava lume taustal. Kuidas ometi oleks keegi suutnud öelda "ei" õueminekule? Matk ise oli üsna lihtne ja lühike, kuid kohati järsk ja värske lume tõttu libe. Ronimine võttis seetõttu pisut rohkem aega kui harilikult arvestatav 30-45 minutit. Üleval ei olnud me ka kaua ega läinud kaugemale kõndima, vaid kirjutasime nimed järjekordsesse raamatusse, tegime mõned pildid ning hakkasime ettevaatlikult alla vantsima. Igati positiivne, et läksime.
.jpg) |
| Helga giidijuttu ajamas |
 |
| Kohustuslik turistipilt relvaga I |
 |
| Kohustuslik turistipilt relvaga II |
 |
| Minu praegune kodu ehk ühikabarakid |
No comments:
Post a Comment