Täiesti minu päralt on kümneruutmeetrine tuba, kus olemas kõik elementaarne - voodi (+ padi ning hästi paks tekk), tugitool, laud, tool, suur riidekapp, lambid ja riiulid. Vihjates järgmisele postitusele, pean boonuseks ilusaid pakse kardinad. Aknast avaneb vaade väga kõrgele mäeseinale, mis asub siit umbes 50 meetri kaugusel. Seega just lõpmatusse ei näe (elumajad mäekeste vahel varjus), kuid alati meenub välja vaadates Teravmägede majesteetlikkus.
Täna hommikul kolis mu vastastoast teise majja Karolina (Kanadast) ning asemele tuli Felix (Saksamaalt). Seega jagan viimasega WC-d ja vannituba. Väga meeldib mulle seal asuv suur peegel. Ruumikas ja valge köök on mõnus paik niisama tšillimiseks. Ametlikult on see vist kasutamiseks mõeldud kuuele inimesele. Seal on muuhulgas võimalus diivanil lesida ning telerit kaeda, söögi tegemiseks on kõik vajalik olemas. Samade inimestega jagan veel laoruumi, kus saab hoida suuremaid esemeid nagu näiteks suusad, kelk, matkavarustus, riided jms. Vaba voli on siin ka pesumasina ja kuivati kasutamiseks.
Kuus ühiselamut seitsmest on endised söekaevurite elumajad, mina elan aga sel sajandil ehitatud hoones. Inimesi on siinkandis üldse kokku kuskil 2000 ringis. Kuigi Longyearbyen nimetab end linnaks (sõna "byen" norra keeles tähendab "linna"), siis on reaalsuses tegemist siiski väikse armsa külakesega maailma lõpus.
No comments:
Post a Comment