Tutvumine endasuguste ja parematega

Inimsuhted on soojad. Arvasin juba enne sõitu, et siia kandideerivad lahedad inimesed ning seni ei ole pidanud pettuma. Kinnistel ja külmadel inimestel oleks lihtsalt väga raske hakkama saada.

Minu esimesel kursusel on kokku üheksa inimest. Eestlased on minu ja Alvari näol esindatud sama suurelt kui norrakad. Viimaseid on seega samuti kaks - Anne ning Helga. Mõlemad räägivad väga hästi ning kiiresti inglise keelt ning küsivad loengutes hästi palju küsimusi. Tunduvad igati lõbusad, sõbralikud ja targad. Esimene neist tegeleb krevettide uurimisega (ülikoolis Islandil), teine meres elavate seentega. Helga elukaaslane Stuart on samuti bioloog ning meie kursusel, pärit Inglismaalt ning elanud siin kaks aastat. Tegemist on muuhulgas professionaalse fotograafiga, mille üle tunnen täitsa uhkust. Tema pilte näeb siit: http://stuartthomson.photoshelter.com/index. Siis on meil üks rootslanna (Johanna - Alvari endine elukaaslane) ning šotlane (Karen). Neid kahte ühendab minu silmis sõjavägi, Karen on sellega seoses pikalt lausa Antarktikas olnud. Sakslanna Anja (ülikoolis Islandil) on lihtsalt tore. Nimetamata on veel Eva Austraaliast (ülikoolis Tasmaanias), kes tundub mereökosüsteemide majandamisest palju teadvat ning väga pühendunud olevat.

7/9 kursusest (Foto: Alvar)

Lisaks neile olen kohanud juhuslikke inimesi ühikas, koolimajas või matkates: Stefano Itaaliast, Vincent, Hollie ning Karolina Kanadast, Tyler Austraaliast, Felix Saksamaalt, John USA-st ja küllap mõned veel. Positiivne, et kõik alati naeratavad ega karda tutvuda. Hollie ja Karolina kutsusime näiteks paar päeva tagasi enda juurde õhtusöögile - valmistasime hunniku kanakoibi riisiga.

Oma kursusekaaslastega saame üksteist ilmselt liigagi lähedalt tundma õppida, kuna elame varsti 14 päeva järjest laevas, osaledes Norra teaduslikus seirereisis ümber Teravmägede põhjapoolse osa.