Seemnepank ja Breinosa (18.08)

Ühel ilusal augustikuu õhtul vahetult enne esimest laevareisi käisime Karolina, teda külastava poiss-sõbra Danieli ning Johannaga pisut jalutamas. Algul sõitsime mäe otsa seemnepanga juurde, kus tegime toreda pildi. Väljavõte Vikipeediast:

"Teravmägede seemnepank on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel. Selle eesmärk on hoida looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral.

Esimesed seemned hoiustati jaanuaris 2008. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18 °C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4 °C. Kokku mahutavad hoiukambrid 4,5 miljonit seemnenäidist. Seemned on pakitud neljakordsesse hermeetilisse ja soojusisoleeritud pakendisse. Säilituspinda on kokku umbes 1000 m².

Tegevust haldavad ja rahastavad ÜRO, mitme riigi, sihtasutuse, uurimisasutuse ja ettevõtte moodustatud sihtasutus Global Crop Diversity Trust, Norra valitsus ja Põhjamaade geenivaramu NordGen. Aastal 2008 maksis seemnepanga ülalpidamine umbes 50 miljonit Norra krooni. Koha peal ei ole ühtki püsivat töötajat.

Seemned kuuluvad sellele, kes nad hoiule andis. Keegi peale omaniku seemnetele ligi ei pääse. Hoiustamine on tasuta. Maailmas on sadu seemnevarude hoidlaid, kuid suuremat osa neist ohustavad ebasoodsad looduslikud või poliitilised tegurid."

Teravmägede seemnepanga juures

Sinna suundumise kaugem eesmärk oli autoga üles platoole sõita, et lihtsa vaevaga vaadet nautida. Reaalselt ei saanud me aga lasketiirust edasi sõita, kuna ees oli tõke, kus kirjas, et läbipääs vaid NATO loal :) Nimelt viib see tee nende satelliitjaama. Olen viimast ka mõnel eelneval pildil kajastanud suurte valgete pallide näol - kui keegi teab, milleks need head on, võib mulle ka öelda.

Pärast suunamuutust oli siht Adventaleni poole ning parkisime auto ühe teise kõrge mäe otsas hiiglaslike satelliittaldrikute juures, kus tegime väikse jalutuskäigu, kuni avanes imeilus vaade liustikele, mägedele ja fjordile. Oli täielik tuulevaikus ning roosa taeva taustal jäi see kõik meelde ainult positiivsetes värvides. Kui välja arvata, et see oli ka viimane õhtu, mil Karolinat nägin... tõesti super tore ja alati naeratav inimene, kellega võimaluse korral kindlasti veel kohtuda tahaksin!

Mina ja Johanna romantilisel jalutuskäigul (Autor: Karolina)

Karolina ja Daniel

Foxtoppen ja Rieberbreen (Autor: Karolina)